Lihavõttekaer (lihavõtteline rohi)

Lihavõttekaer.
Lihavõtteline rohi - rikkad kaerarohelised toovad lihavõtted lauale kevade ja rõõmu. Kaer koos kress-salatiga on suurepärane ülestõusmispüha kaunistus, samuti lemmikloomade toitmiseks (ja isegi papagoid ei keeldu sellistest vitamiinirohelistest). Ülestõusmispühade jaoks kaera saamiseks külvake neid 10-14 päeva enne pühi. Külvipõhi peab olema pidevalt niiske.
Idandamise ajal hoitakse seemneid soojas (eelistatavalt aknalaual).

* Millal on liha kasulik? 
Me elame niisugusel maal, kus talv kestab pool aastat. Kuskohast mujalt võtta soojasaamiseks kaloreid kui lihatoodetest? Niikaua kui inimene on eksisteerinud, niikaua on ta ka liha söönud. Ja sama kaua on ka kahelnud - toimib ta ikka õigesti? On ju nii, et äkki tundub, et liha on kahjulik: isegi kotleti nägemine vaevab südametunnistust ja mõneks ajaks hakkame me taimetoitlaseks …
Viimastel aastatel on asi läinud viimase piirini: tarbija tahab teada, kuidas on lood liha, vorsti, viineritega, arstid uurivad, kas kõik lihaliigid on ühtmoodi meie organismile kasulikud.
Kuid eelkõige tasub selgeks teha, missugusest lihast jutt käib: looma – või lambalihast, sea- või küülikulihast jne. Siin mängib rolli veel vanus, sugu, tervislik seisund, isegi aastaaeg ja elukoht. Näiteks on suvel soovitav taimne dieet, aga sügisel kui organismil on vaja talletada toitaineid talveks, on lihast loobumine lausa kurjast ….
Samuti on koheselt vaja kokku leppida terminoloogias. Liha – see on iga elusolendi liha (va putukad), ainult et dietoloogias ja kulinaarias on reegliks nimetada lihaks vaid imetajate liha – linnuliha on lindude ja kalaliha on külmavereliste liha. Eksklusiivsete juhtumite puhul kasutatakse sõnakombinatsiooni nagu „kilpkonnaliha“ või „iguaaniliha“ või ka „maoliha“. Niisiis jätame linnud ja kalad pärastiseks.
Liha – see võib olla küüliku-, vasika-, looma-, sea-, lamba -, hobuse – või uluki (põder, metssiga, karu) liha. Neist kõigist liha liikidest on kõige rohkem vastuväiteid igas eas inimestel loomaliha suhtes, kusjuures rohkem on levinud nimetus punane liha. Just see, mida te poelettidel näete …
Uluki- ja hobuseliha on euroopalikus menüüs tagasihoidlikul positsioonil (kuigi võib-olla asjata …).
Praktiliselt kõik armastavad sealiha. Taine sealiha, noore vasika ja lamba liha on eelistatumad lihaliigid. Kuid ka küülikuliha, mida on valmistatud ilma rasvata on ammusest tuntud kui dieet-, praktiliselt ravitoit.
Üldiselt on lihatarbimine õigustatud järgmiste faktoritega:
Esiteks, me elame kohas, kus talv kestab pool aastat: järelikult on organismile vajalikud täiendavad kalorid „soojendamiseks“, lihastele on vaja lisatoitu – aga need vajavad just valku – st liha.
Teiseks, see, kes tegeleb palju spordiga, vajab tagavaraks aminohappeid, et mitte kaotada lihasmassi.
Kolmandaks, kes pole veel 50-ne (üle selle tuleks minna üle linnu-, küüliku- või vasikalihale, välistades teised lihaliigid), tuleks toetuda oma organismi instinktidele ja süüa liha mõõdukalt.
Neljandaks: kes ei kannata rasvumise all – see ei pea rangelt jälgima toitude kalorsust.
Kõike neid punkte võite katsetada enda peal, kuna nad on niivõrd universaalsed: kliima, režiim, vanus, tervislik seisund. Väike kogus liha võimaldab edukalt saada ja kaua tunda täiskõhutunnet – just seepärast soovitab enamus arste kõhnuda just lihadieedi abil.
Ja veel üks argument liha kasuks: liharoad – see on osa rahvakultuurist, väärikusest ja traditsioonidest (no kellele maitseb grillitud köögivili !) Kolm viilu taist sealiha, praetuna, mahlasena, eritades isuäratavat lõhna ja palju rohelist salatit juurde – mida võib hing veel ihaldada ?
Ja ei maksa liha ja vorsti segi ajada. Kõik, mis müüakse üldise nimetuse „lihatooted“ all, see on vorst, subproduktid, konservid, viinerid, pasteedid – on kahjulikud ja ei kuulu liha hulka. Need tooted on kaugel sellest, ütleme kodus tehtud vorstist, mida suitsutati, et see säiliks kaua ja mis tõesti oli lihast tehtud.
Tööstuslik „liha“ toit on üksmeelselt maailma kõikide dietoloogide arvates vastunäidustatud.
Kahtlemata, see on maitsev, palju keemikuid, toidutehnolooge on selle toote kallal vaeva näinud, et teha seda maitsvaks ja tootjale kasulikuks – aga see ei ole tervisele kasulik.
Milles seisneb tööstuslike lihatoodete kahjulikkus?
Võib üles loetleda punktide kaupa:
* liigne rasvasisaldus
* üleliigne soolasisaldus
* ebapiisav valkude sisaldus
* liigselt keemilisi aineid (täiteained, värvained, aromatiseerijad, konservandid).
Aga kui keelata kahjuliku toidu tootmine, siis tekib ökonoomiline kriis. Arenenud maades võetakse tasapisi vastu seadusakte, mis normeerivad laste toitlustust õppeasutustes, keelavad lastele kahjulike toodete müügi kooli puhvetites. Seejuures, isegi sel juhul, kui liha on toodetud osade reeglite ignoreerimisega, võimaldab liha külmutamisega üheks-paariks nädalaks muuta toiduaine ohutuks. Külmutamisel purunevad rakuvaheseinad, nii et külmutades liha, kaotame me osa lihamahla, kuid see pole hirmuäratav, sest koos veega kaovad ka toksiinid.
Värske liha on kasulik vaid neil juhtudel, kui olete 100% kindel tema kvaliteedis. Aga et liha ei muutuks vatitaoliseks, tuleks jälgida lihtsaid reegleid. Sulatada tuleks tasapisi, algul külmikus, seejärel toatemperatuuril. Üldiselt, õige sulatamine kestab 12 tundi, siis maitseomadused ei halvene.

Et teha kindlaks, kuipalju liha on inimesele ööpäevas tarvis, tuleb arvestada mitte liha, vaid ka teisi valguliike, mis toidusedelisse kuuluvad. Ütleme, et sõite hommikusöögiks munaroa, mis koosnes 3 munast, lõunaks 200 g kohupiima, siis ööpäevane valgunorm on juba ületatud. Rohkem valku vajavad noorukid ja sportlased, rasedad ja imetavad emad. Ülejäänutele piisab 80-120 g valkudest päevas, see on 200-250 g taist liha.

Praegu harrastavad paljud taimetoitlust, kusjuures püüavad lapsevanemad ka lapsi selles vaimus kasvatada. Lihast võib keelduda 18-20 aastane, aga mitte laps, kellel luustik kasvab aktiivselt, lihased arenevad. Piirata täisväärtuslikku loomset valgu oma toidus – see pole küll kuritegu, aga ütleme, et vastutustundetu samm lastevanemate poolt. Liha puudujääk tuleks kompenseerida vajalikes kogustes kala- või linnulihaga, piimatoodetega või munadega.

Tähelepanekuid: 
* värskelt soolatud pekki soovitatakse süüa 20-30 g kaupa ravivahendina – ta tõstab immuunsust, soodustab haavade kinnikasvamist. 
* madala hemoglobiinitaseme korral tuleks menüüsse võtta maksakotletid: maks lasta läbi hakklihamasina, lasta liigne vedelik ära nõrguda, lisada toores muna. Mass segada, lisada maitse järgi soola. Lusikaga võtta väiksed kogused ja praadida ilma jahus paneerimata teflonpannil.
Need on retseptid tervise tarbeks, mitte naudinguteks. Peab märkima, et mistahes naturaalsed lihatooted (peale liiga rasvase sealiha või vanema looma liha) on maitsvad ja kasulikud, muidugi juhul, kui nad on õigesti valmistatud.
Esiteks, puljong. Igas lihakeeduleemes moodustub kahjulikke ühendeid, seepärast esimene puljong (vesi, kus liha on keenud 5 minutit) tuleb ära valada. Edasi valatakse lihale külm vesi ja keedetakse valmimiseni. Ja ikkagi leidub niisuguses puljongis piisavalt palju kolesterooli, nii et parem oleks liha mitte keeta, vaid küpsetada, hautada, praadida grillil, teflonpannil ilma rasvata, valmistada fooliumis, aurus jne.
Neerude ebapiisava funktsioneerimise jt neeruhaiguste korral ei puhastu veri lõpuni valgujääkidest. Sel juhul valkude hulka toidus vähendatakse. Samuti on kahjulik tarbida üle 300 g puhta valgu ööpäevas kõikide toiduainete peale kokku – see kutsub esile verevalemi tugevaid muutusi. Valke ei töödelda rasvkoeks, kuid kui te sõite valke koos õliga, süsivesikutega, siis midagi sellest võib tõesti rasvkoena talletuda. Niisiis reegel – ei maksa üle süüa.

MIDA SÜÜA LIHA ASEMEL?
Kaer. 
Kolmeliitrilisse purki valada kolmandiku jagu kaerahelbeid või kaeratangu, valage peale jahutatud keedetud vett (ääreni). Lisage pool klaasi keefiri või väike tükk rukkileiba ja pange paariks päevaks käärima. Kui segu on käärinud, kurnake see läbi sõela emailpotti (soovitav 5-liitrine). Sõelale jäänud mass peske veel paar korda külma keedetud veega, lisades nõrgunud vedeliku potti.
Laske vedelikul seista 12-16 tundi. Selle ajaga moodustub kastrulis 2 kihti: pealmine vedel ja alumine paksem kiht. Vedelik valage ettevaatlikult ilma loksutamata ära, sade aga (seda on 500-600 g) pange purki, sulgege kaanega ja asetage külmikusse.
Nüüd on teil kisselli kontsentraat, millest te siis vastavalt seda tegema hakkate. Tehakse seda aga nii: paar supilusikatäit (kuni 10) kontsentraati segage 2 klaasi veega. Väiksel tulel hästi segades laske keema tõusta, seejärel keetke soovitud paksuseni. Tavaliselt piisab 5 minutist. Keetmise lõpus lisada võid maitse järgi. Kui kiss ell jahtub, on ta valmis. Meeldivam on juua teda soojana. Omapärane hapukas maitse sobib hästi kokku meega või moosiga, nii et võib juua teda ka magusana või nii nagu ta on. Valige ise, mis teile meeldib...

Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Liha".

 

Eng.: Sweet basil. Suom.: Basilika. Sven.: Basilika. Bot. syn.: Ocimum americanum L.

Eng.: Easter oats. Suom.: Pääsiäinen ruoho, Kaura. Sven.: Påskgräs, Havre. Bot.: Avena sativa L.